IT proff...? (8.nädal)

    Mis on eriala 'profi' ja 'käsitöölise' erinevus? Minumeelest eristab 'profi' ja sama eriala 'käsitöölist' oskus rakendada ja põimida erialaseid teadmisi. Arvan, et lihtsalt oskus käsitleda erialast materijali, et seda kasutada tootmis eesmärgil on seotav 'käsitöölisega', nimetaks seda lineaarseks lähenemiseks. Sellest tuletan, et 'prof' on vastupidine ehk oma töö elluviimiseks kasutab isik pigem multifunktsionaalset ebatavalist lähenemist. Siinkohal võiks näiteks tuua 'häkker', kes kasutab ebatavalisi viise oma/ühise eesmärgi saavutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas just IT alast 'häkkerit'. 

    Omadus, ühesõnaliselt oleks mõtteviis. Väga populaarseks on saanud ütlus, eriti IT maailmas, 'mõtle kastist välja'. Iseenesest üsna lihtne lause, aga tugeva tagamõttega. Mis on see kast, millest peaks välja mõtlema? Tavapärasest lähenemisest. Siinkohal ei taha ma väga näiteid tuua, sest arvan, et see on väga individuaalne. Võiks ju öelda, et just see mõteviis on õige, aga see oleks vastutegevus 'kastist välja mõtlemisele', inimese psühholoogia on kopeeriv. Selleasemel leian, et õige lähenemine nö 'profi' mõtteviis leidmiseks, nõuab inimest kes soovib antud erialal jõuda kaugemale kui 'käsitööline'. Siit annab välja lugeda klassifitseerimist, et üks mõtteviis on nõrgem kui teine. Arvan, et päris nii must-valge see pole. Need on etapid, mis tuleb läbi käia. 

 

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7.nädal)

Mis on copyleft?

Sõna tuleneb algterminist copyright. Sisuliselt on copyleft tava pakkuda inimestele õigust teose koopiaid ja muudetud versioone vabalt levitada, sätestades, et samad õigused säilivad tuletatud teostes.

Nõrk ja tugev

Copyleft jaguneb kaheks: tugev ja nõrk. 

Tugeva copyleft puhul ei kehti ükski erand e. nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. Populaarseim kasutatav copyleft litsents on GPL ja tugevaim AGPL.

Nõrga puhul imbuvad sisse erandid, kuidas antud tarkvara saab käsitleda. Enamasti kasutatakse nõrka tarkvara kogudes, et linkida ärivaraliste teekidega.

Poolik ja täis

Poolik copyleft litsentsi kasutatakse mitte terve, vaid osa töö jaoks. Põhimõteliselt terve töö ei ole copyleft litsentsi all.

Täis seevastu kehtib igale osale, mis on osa sellest tööst. Väljaarvatud litsents ise. 

Share-alike

Sisuliselt tähendab share-alike mõnede litsentside "aktsialaadset" tingimust, mis näeb ette nõude, et mis tahes vabadus, mis antakse originaalteose kohta, tuleb anda täpselt samadel või ühilduvatel tingimustel mis tahes tuletatud teoses. Copyleft litsents on automaatselt share-alike, kuid mitte vastupidi.

Teine piirang on see, et mõned ühised kokkulepped nõuavad kogu töö jagamist. Igaüks ei taha oma tööd jagada. Mõned CC litsentsid on näited share-alike copyleft litsentsist.

Kasutatud allikad:

Allikas nr.1

Allikas nr.2

Allikas nr.3

 

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber (6.nädal)

Intellektuaalomandi reform, kus mittekaubanduslik omand muutub vabaks kasutuseks. Kaubanduslik omand jääks kehtima, lühendatud katseajaga. 

Selleks, et oleks võimalik hetkest süsteemi reformida on The Pirate Party välja toonud 6 kokkuvõtliku punkti.

Moraalne osapool jääks samaks e. omandi autorit tunnistatakse autorina. Selle punkti juures ei näe mingisugust muutust, pigem väidaks, et see on intellektuaalomandi baas standard.

Järgmine punkt on tasuta mittekaubandusliku intellektuaalomandi jagamine. Näiteks tuuakse raamatus Peer-to-Peer jagamis võrk, mis peaks olema legaalne. Põhimõtteliselt tahab The Pirate Party eraisikutele teha elu kergemaks, mis on igati aus. Intellektuaalomandi jagamine mitte tulusal eesmärgil peaks olema legaalne. Kergelt öeldes on see tasuta reklaam autorile, mis omakorda tekitab ahela potentsiaalse tulu jaoks.

Kolmas punkt kehtib katseaja kohta. Hetkene pikkus on autori eluiga plus 70.a, mis tundub tõesti väga pikk aeg. The Pirate Party ettepanek on lühendada kaitseperiood 20.a peale, alates avaldamisest. Sellele on nad loonud minu meelest hea vaatepunkti, investorid. Hetkese süsteemiga on investoritel keeruline investeerida autoritesse, kuna tulu saamine venib või ei pruugigi tulla. # vb midagi juurde seoses omandi väärtusega vms

Registreerida omand peale 5.a. Intellektuaalomandi kaitse tuleks anda automaatselt uuele tööle, nagu see ka praegu on. Peale 5. aastat peab autor nö. uuendama omandi kaitset, et vajadusel oleks autor ülesleitav. 

Hetkese süsteemiga eksisteerib tohutul hulgal omandeid, mis on küll kaitstud kuid kaitsjat ei leidu. Seetõttu ei ole ka võimalik neid omandeid taaskasutada või levitada, sest see on illegaalne. Siia võiks tuua näite populaarset video platformist Youtube, kus kasutatakse ära copyright süsteemi, et teenida tulu.

Tasuta tükid - Free sampling. The Pirate Party tahab tuua välja kindlad erandid, kus autorid saavad taaskasutada tükke teiste autorite loomingust. See eksisteerib ka praegu, ainult tekstiga. Kindlate eranditega oleks autoritel ees määrustik millest nad saavad kinni pidada, et keegi ei kuritarvitaks nende loomingut nende enda vastu taaskasutuse eest e. igati mõistlik lahendus.

Digitaalõiguste halduse keeld, DRM. Hunnik tehnoloogiad, mis on loodud rahvusvaheliste ettevõtete poolt, et piirata kasutajate võimalus kasutada, jagada omandeid. Näiteks arvutimängudele implementeeritud DRM nõuab arvutilt rohkem ressursse, et seda mängu jooksutada. Minu Meelest väga kasutu tehnoloogia mida rakendada ning selle keeld oleks igati mõistlik. 

 

Info- ja võrguühiskond (4.nädal)

Inimeste parem elu

Igaüks, Eestis, saab ligipääsu riigis toimivatele IKT teenustele. Tervisehoid ja sotsiaalteenuste kvaliteeditase on tõusnud, need on personaalsed ja ennetavad. Infoühiskond on endiselt avatud ja nö vaba. Võrreldes mõjukamate riikidega (USA, Hiina, Venemaa) on säilinud netivabadus e. interneti kasutamisega seoses ei ole sätestatud piiranguid. Samuti on tagatud isikutel andmete privaatsus ja kontroll nende üle. 

Siia tooks näiteks digilugu.ee, kus saab Eesti riigi kodanik ligipääsu sotsiaalteenuste ja terivsehoiu andmetele.

IKT tehnoloogiate integreerimine inimese igapäeva ellu kasvab aastast-aastasse. Inimesed osalevad üha aktiivsemalt avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel. Vabatahtlik tegevus ja ühiskondlikud alagatused on samuti tõusuteel. Eesti seisab kolme põhimõte eest info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus, mis on infoühiskonna nö kolm olulist sammast. Seetõttu on Eesti globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel.

Elujõuline Eesti kultuuriruum

Eesti on oma kultuuripärandist väärtuslikuma osa digiseeritud. See on hõlpsasti kättesaadav kogu maailmas, kiirelt leviv ja taaskasutuses. Hetkese ja tuleviku loome pärand on koheselt digitiseeritud, et tagada pikaajaline säilimine. 

Eesti keelne digitaalne maailm on elus ja arenev. Interneti abiga on kättesaadaval e-teenused, raamatud jp. IKT võimaldab tutvustada enda riiki globaalselt. Näiteks õpetatakse eesti keelt välismaailmas.

Allikad :

https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf

 

Uus meedia...? (3.nädal)

Uue meedia tulekuga on tavameedia leidnud uusi mooduseid, et lisada juurde, vaatamisi, populaarsust jne. Kui varem oli võimalik, enne globaliseerumist, teadasaada maailmast läbi mõnekümmne leheküljelise ajakirja siis tänapäeval, 21.saj on selleks internet. Lihtne arvutite vaheline juhtmerägastik, mida nimetatakse võrguks. Võrgu tehnoloogia võimaldab tavameediat, ajakirjad, -lehed, postituvid jms edasi kanda digitaalsel kujul, 0 ja 1'dena. 0 ja 1'd ei maksa ka väga palju, mistõttu on meedia organisatsioonidel võimalusi resursse rohkem laiendada, näiteks kvaliteetse meedia tootmisele. Reklaamimine pole olnud kunagi kergem kui praegu, iniminformatsiooni väärtus on kahanenud tohutult. Mainimata ei tasuks ka jätta uue meedia arhitektuuri lihtsust, mis on sundinud tavameedia praktiseerijatel põhimõteid muutma. Võiks nimetada meedia revolutsiooniks. Seetõttu on seda lihtne ka ära kasutada, olles mistahes otstarve. Inimpsüholoogia nõrkuste ära kasutamine, no näiteks meedia allikate rohkus, informatsiooni edastamise viis jne. Sellepärast pean oluliseks osaks usalduspoolt mille on kaasa toonud uus meedia. 

Allikad: 

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia...%3F

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2.nädal)

 FTP ja e-mail

Kõige lihtsam ja algsem failiedastus protokoll FTP, mis inglise.k File Transfer Protocol. Ühenduse arhitektuur põhineb klient-server mudelil e. klient on andme saaja ja server(id) edastaja. Andmeserveriga  ühenduse loomine on võimalik kahte viisi: autentides - kasutades kasutajanime ja parooli, anonüümselt - ilma autentimata. FTP protokoll ei võimalda andmesidet turvata (krüpteerida). Selleks rakendatakse lisa protokolle, näiteks SSL/TLS. Jaanuar 2021, Google Chrome 88 ja Firefox 88.0, deklareerisid FTP kasutuks . Juuli 2021 lõpetas Firefox 90 FTP toetamise. Oktoobris plaanib Google Chrome 95 FTP toetamise lõpetada.

Emaili kasutusvõimalused alg arendusfaasis olid väga limiteeritud. Sõnumeid oli võimalik vahendada kasutajate vahel ühes ja samas masinas. Aastal 1971 see kõik muutus kui Ray Tomlinson lõi süsteemi millega oli võimalik vahendada emaile kasutajate, kes asusid erinevate masinatel, vahel Arpanetis. Selleks kasutas ta '@' tähemärki, et eraldada kasutajanimi siht serverist (username@destination), sama formaat jäi püsima. Nüüdisajal on kasutusel uuenenud süsteem emaili saatmiseks. Lisandus kolmas osapool - server, täpsemalt mailiserver. Mailiserverit kasutatakse emaili saatmiseks ja hoiustamiseks. 

Noppeid IT ajaloost (1.nädal)

Charles Babbage ja Ada Lovelace

Charles Babbage, keda kutsutakse ka 'arvutite isaks', lõpetas 1822. aastal oma leiutise, esimese mehaanilise arvuti. Täpsemalt, differentsiaal masina, mis oli võimeline arvutama logaritmilisi - ja trigonomeetrilisi funktsioone, ühesõnaga polünoome, algebraliseid võrrandeid. Masin koosnes 25'000 jupist ning kaalus ~15 tonni.

Inglismaa valitsus oli huvitatud differentsiaal masinast. Seetõttu sai Babbage inglismaa valitsuse poolt rahalisi toetusi, et antud projekti edasi arendada otstarbekamale kujule (eeldatavasti väiksem). Kahjuks aastal 1842 projekt hüljati.

Sellele projektile järges Babbage poolt analüütiline masin, mis sarnanes juba rohkem tänapäeva arvutiga tööpõhimõtte poolest. Arhitektuuriliselt  Samuti läbib see masin Turingu testi. Antud arvutit oli võimalik programmeerida kasutades kaarte (punch cards). 

Ada Lovelace, kutsutakse ka 'programmeerimis emaks', kes uuris Babbage analüütilist masinast kirjutas sellele programmi, mis oleks võimaldanud arvutada Bernoulli numbreid. Babbage analüütiline masin jäi poolikuks, sellest tulenevalt ei testitud ka Lovelace programmi.