Teistmoodi IT (13.nädal)

Invaliidsus limiteerib rohkelt inimese naudingut elus. Infotehnoloogia on leidnud lahenduse, kuidas muuta invaliidi elu interaktiivsemaks, digitaalselt. Nimelt töödeldi välja silmajälgimis algoritm, 'Gaze Recorder'. Seda on võimalik kasutada kalibreerides vastava tarkvara Sinu silmadega läbi veebikaamera sülearvutil või kasutades suurema resolutsiooniga välis kaamerat, mis ilmselt annab parema kvaliteedi kalibreerimise üle. See töötab sensor tehnoloogia mõistel ja masinõppe abil. Kalibreerimiseks on vajalik jälgida objekti kuniks tarkvara fikseerib pilgu. Seejärel muudab objekt asukohta, selle eesmärk on genereerida pilgu nö. kaart suuremal tasandil. Kalibreerimise lõppedes on kasutajal võimalik surfata veebis enda pilgu abil, kasutada silmi hiire funktsiooniks (interaktiivne) ja isegi trükkida sümboleid. 

Gaze Recorder tarkvara leidis kasutust ka teaduses. Nimelt saab koguda andmeid kasutajate silmajälgimise kohta ehk millist sorti objekt ennast inimese silmale esmalt märkavaks teeb. Antud otstarve võib olla mitmekülgne. Leian, et enam kasu saab sellest reklaami/disaini tööstus. 

Kasutatud allikad:

Gaze Recorder

 

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus (12.nädal)

Positiivne näide

Minule meeldib veebis võimalus scrollida lehekülgi. Selleks kasutan tavaliselt hiirel olevat scrollerit või ekstreemsematel olukordadel, scrollerile vajutades, aktiveerin automaat scrolli. Õppimise ning ajaveetmise jaoks. Automaat scrolliga meeldib sirvida suuremaid andmekogusi, mis sisaldavad pilte, gif'e või üleüldisemalt kiiresti loetavat infot. Kui leida automaat scrollile silmade lugemiskiirusele vastav scrollimis kiirus saab väga efektiivselt lugeda raamatuid, artikleid vms. 

Negatiivne näide

Veebis sirvida ja lugeda valgel taustal musta teksti. See on silmadele kurnav. Veebibrauserid nüüd võimaldavad muuta veebilehekülje ja teksti värvi, näiteks Microsofti poolt veebibrauser Microsoft Edge. Kahjuks mitte igal veebilehel, aga osadel saab sisse lülitada 'reading mode', mis kujundab terve html'i ümber lugemis sõbralikuks. Tulevikus võiks olla standard veebilehtedel kus kasutaja saab valida, millist värviskeemi Ta soovib. Värvi vahetamine või selle funktsiooni lisamine leheküljele on mõni rida html'i, css'i. 

 

Arendus- ja ärimudelid (11.nädal)

    Otsustasin analüüsida facebooki arendusmudelit. Etteantud arendus mudelitest on agiilne mudel enim klappiv facebooki hetkeste tavadega arenduses. Kuna platform tegeleb konstantse arendusega, nagu iga teine populaarne projekt internetis. Agiilisele mudelil vastab see kui ekstreemprogrammeerimine. Facebook hoiab arendust organisatsiooni sisestes serverites, võimaldab realiseerida kiiremat arendust tavapärasest. Nimelt, konfiguratsiooni ja uuenduste lihtimist saab teostada reaalajas. Seetõttu on facebookis tavaks uuendada või lisada (push) koodi iga päev/nädal. Koodi uuendused on kergekaalulised, mis võimaldab seda teostada lühikeste perioodide tagant, väikeste uuenduste realiseerimine säilitab pideva arenduse. Selle jaoks on facebookis eraldi koodi testijad. Võimaldab teostada kvaliteedi kontrolli. Testija lisab koodile uue ülevaate nö. ‘fresh look’. Tavapärane viis jagada uusi meetodeid. Kuna insenerid facebookis on nii teenuse 'loojad' ja samas kasutajad lisab see arendusele juurde sisu. Lisaks loob hea koostöö projekti raames, agiilisele arendusmudelile loomulik kui funktsiooni põhine programmeerimine. 

    Facebooki ärimudel sarnaneb SaaS'ile. Nendepoolne tarkvara on tasuta. Erinevalt näiteks, Adobe, kes pakub teenust tasuliselt, kasutab facebook reklaamimist, et teenida tulu oma platformil. Lisaks tegeletakse Facebookis lisa arendustega, kus rakendatakse eksisteerivat platformi. Näiteks Oculus. 

Kasutatud allikad

fb_research_notes

 

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10.nädal)    

Hacker-HOWTO dokumendi sissejuhatus on lihtsameelne. Grupp jagatakse kaheks: häkkerid, kräkkerid. Häkkerid on nö. head ja kräkkerid halvad. Jah, olen nõus, et nalja pärast arvutitesse sissemurdmine ja telefonisüsteemi torkimine on otstarbetu. Puudub panus, aga see ei ole iga 'kräkkeri' mentaliteet. Kuidas muidu leiab süsteemist, programmist nõrkusi? Keegi peab selle lõhkuma või vähemalt proovima. Iga kood on haavatav niikaua kuni neid kirjutab, loob inimene. Inimene teeb vigu. 

Ülejäänud tekst pole enam terviklik. Kirjeldatakse ainult ühte poolt häkkerlusest. Ilmselt selleks, et eristada halba ja head mainet. Sellegipoolest on välja toodud olulised nö. etapid arenemises, mille järgimine aitab kaasa arengule. 

Inglise keel. Pole küll maailmas kõige levinum keel, aga kõige levinum digitaalses. Ilma selle keele oskuseta on võimatu edasi areneda või luua kontakti. Veeb. Millegipärast peab autor HTML'i olulisemaks kui veebi tagapool tegutsevate keelte üle, php, javascript jne. Siinkohal Ma ei väida, et HTML on ebavajalik. Leian pigem, et keeled, mis tegutsevad back-end tasemel on võimekamad ning panevad mõistma kuidas veeb töötab. Unix. Nõustun, et arusaam Unix'il põhinevate op süsteemide tundmine on vajalik. Nagu ka autor mainis siis Unix põimib ennast veebiga. Nende kasutamine organisatsioonides järjest kasvab, mistõttu kasvab ka oht sissemurdmiste üle. Tegemist on avatud lähtekoodiga süsteemidega. Programmeerimine. Arvan, et alguskeel on igaühe enda teha. Kas võtad keerulise ja lähed lihtsamaks või vastupidi. Isiklikult õppisin skriptima enne kui programmeerima. Tegelesin rohkem süsteemidega ja nende konfigureerimisega, Unix baasil. 

    

Järgnevalt kirjeldab autor kuidas ja milleks koguda 'häkkerliku' reputatsiooni. Tegelikult on hästi välja toodud, et tegutseda ühtselt. Avaldada oma lahendusi jne. Arvan, et see on samuti igaühe enda teha, kas Ta seda soovib. 

Allikad:

Hacker-HOWTO

    

    

    

 

IT juhtimine ja riskihaldus (9.nädal)

 Linus Sebastian

Linus Tech Tips on populaarne tehnoloogia kanal, 14 mln tellijat. Ta on andnud suure panuse tehnoloogia tutvustamisse. Kanalilt leiab teadmisi riistvara (peamiselt) ja tarkvara teemadel. Videod on enamasti mõeldud tutvustamiseks kuid leian, et samalajal on need ka harivad.

Olen vaadanud Tema youtube kanalit, Linus Tech Tips. Sebastianit kõnelemas nähes. jääb esmalt silma energiline iseloom. Perfektne kõnelejale. Ta oskab oma energilisust suunata vaatajatele. Pikaaegne kogemus. Miks seda arvan? Positsioneerimine kaadritel ning pidev silmside kaameraga. Hästi loetav kehakeel, pole agressiivne. Lisaks suunab Ta vaataja pilgu olulisele. Ta on Linus Media Group CEO. Esimesed videod tegi Ta töötades NCIX, arvuti veebipoes, Kanadas, Ta korraldas kauba demonstreerimist. Leian, et Linus Sebastian kuulub teavitaja/suhtleja ja arengumootor IT juhi rolli.

Bill Gates

Microsoft looja, Bill Gates on juht, kellel on kindel sihtmärk ja laiahaardeline mõtlemine. Sihtmärgi saavutamiseks leiab Ta realistliku lähenemise nö. astmeliselt ehk natuke üht või teist. Ta on julgustaja. Selle all mõtlen, et julgustab inimesi arenema, innovatiivsemalt mõtlema ja mugavustsoonist välja tulema. Ettevõtlikkuse poolelt leian, et Gates on agressiivne ja julge pealehakkaja. Ka see omadus viitab Gatesi juhi omadustele, millest on kindel see, et Gatesil on püsiv siht, mille poole püüelda.

Gates on tevitaja/suhtleja ja juht, IT rollis.

Kasutatud allikad:

Linus Tech Tips

Bill Gates

IT proff...? (8.nädal)

    Mis on eriala 'profi' ja 'käsitöölise' erinevus? Minumeelest eristab 'profi' ja sama eriala 'käsitöölist' oskus rakendada ja põimida erialaseid teadmisi. Arvan, et lihtsalt oskus käsitleda erialast materijali, et seda kasutada tootmis eesmärgil on seotav 'käsitöölisega', nimetaks seda lineaarseks lähenemiseks. Sellest tuletan, et 'prof' on vastupidine ehk oma töö elluviimiseks kasutab isik pigem multifunktsionaalset ebatavalist lähenemist. Siinkohal võiks näiteks tuua 'häkker', kes kasutab ebatavalisi viise oma/ühise eesmärgi saavutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas just IT alast 'häkkerit'. 

    Omadus, ühesõnaliselt oleks mõtteviis. Väga populaarseks on saanud ütlus, eriti IT maailmas, 'mõtle kastist välja'. Iseenesest üsna lihtne lause, aga tugeva tagamõttega. Mis on see kast, millest peaks välja mõtlema? Tavapärasest lähenemisest. Siinkohal ei taha ma väga näiteid tuua, sest arvan, et see on väga individuaalne. Võiks ju öelda, et just see mõteviis on õige, aga see oleks vastutegevus 'kastist välja mõtlemisele', inimese psühholoogia on kopeeriv. Selleasemel leian, et õige lähenemine nö 'profi' mõtteviis leidmiseks, nõuab inimest kes soovib antud erialal jõuda kaugemale kui 'käsitööline'. Siit annab välja lugeda klassifitseerimist, et üks mõtteviis on nõrgem kui teine. Arvan, et päris nii must-valge see pole. Need on etapid, mis tuleb läbi käia. 

 

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus (7.nädal)

Mis on copyleft?

Sõna tuleneb algterminist copyright. Sisuliselt on copyleft tava pakkuda inimestele õigust teose koopiaid ja muudetud versioone vabalt levitada, sätestades, et samad õigused säilivad tuletatud teostes.

Nõrk ja tugev

Copyleft jaguneb kaheks: tugev ja nõrk. 

Tugeva copyleft puhul ei kehti ükski erand e. nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. Populaarseim kasutatav copyleft litsents on GPL ja tugevaim AGPL.

Nõrga puhul imbuvad sisse erandid, kuidas antud tarkvara saab käsitleda. Enamasti kasutatakse nõrka tarkvara kogudes, et linkida ärivaraliste teekidega.

Poolik ja täis

Poolik copyleft litsentsi kasutatakse mitte terve, vaid osa töö jaoks. Põhimõteliselt terve töö ei ole copyleft litsentsi all.

Täis seevastu kehtib igale osale, mis on osa sellest tööst. Väljaarvatud litsents ise. 

Share-alike

Sisuliselt tähendab share-alike mõnede litsentside "aktsialaadset" tingimust, mis näeb ette nõude, et mis tahes vabadus, mis antakse originaalteose kohta, tuleb anda täpselt samadel või ühilduvatel tingimustel mis tahes tuletatud teoses. Copyleft litsents on automaatselt share-alike, kuid mitte vastupidi.

Teine piirang on see, et mõned ühised kokkulepped nõuavad kogu töö jagamist. Igaüks ei taha oma tööd jagada. Mõned CC litsentsid on näited share-alike copyleft litsentsist.

Kasutatud allikad:

Allikas nr.1

Allikas nr.2

Allikas nr.3