Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini (10.nädal)
Hacker-HOWTO dokumendi sissejuhatus on lihtsameelne. Grupp jagatakse kaheks: häkkerid, kräkkerid. Häkkerid on nö. head ja kräkkerid halvad. Jah, olen nõus, et nalja pärast arvutitesse sissemurdmine ja telefonisüsteemi torkimine on otstarbetu. Puudub panus, aga see ei ole iga 'kräkkeri' mentaliteet. Kuidas muidu leiab süsteemist, programmist nõrkusi? Keegi peab selle lõhkuma või vähemalt proovima. Iga kood on haavatav niikaua kuni neid kirjutab, loob inimene. Inimene teeb vigu.
Ülejäänud tekst pole enam terviklik. Kirjeldatakse ainult ühte poolt häkkerlusest. Ilmselt selleks, et eristada halba ja head mainet. Sellegipoolest on välja toodud olulised nö. etapid arenemises, mille järgimine aitab kaasa arengule.
Inglise keel. Pole küll maailmas kõige levinum keel, aga kõige levinum digitaalses. Ilma selle keele oskuseta on võimatu edasi areneda või luua kontakti. Veeb. Millegipärast peab autor HTML'i olulisemaks kui veebi tagapool tegutsevate keelte üle, php, javascript jne. Siinkohal Ma ei väida, et HTML on ebavajalik. Leian pigem, et keeled, mis tegutsevad back-end tasemel on võimekamad ning panevad mõistma kuidas veeb töötab. Unix. Nõustun, et arusaam Unix'il põhinevate op süsteemide tundmine on vajalik. Nagu ka autor mainis siis Unix põimib ennast veebiga. Nende kasutamine organisatsioonides järjest kasvab, mistõttu kasvab ka oht sissemurdmiste üle. Tegemist on avatud lähtekoodiga süsteemidega. Programmeerimine. Arvan, et alguskeel on igaühe enda teha. Kas võtad keerulise ja lähed lihtsamaks või vastupidi. Isiklikult õppisin skriptima enne kui programmeerima. Tegelesin rohkem süsteemidega ja nende konfigureerimisega, Unix baasil.
Järgnevalt kirjeldab autor kuidas ja milleks koguda 'häkkerliku' reputatsiooni. Tegelikult on hästi välja toodud, et tegutseda ühtselt. Avaldada oma lahendusi jne. Arvan, et see on samuti igaühe enda teha, kas Ta seda soovib.
Allikad: