Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu (2.nädal)

 FTP ja e-mail

Kõige lihtsam ja algsem failiedastus protokoll FTP, mis inglise.k File Transfer Protocol. Ühenduse arhitektuur põhineb klient-server mudelil e. klient on andme saaja ja server(id) edastaja. Andmeserveriga  ühenduse loomine on võimalik kahte viisi: autentides - kasutades kasutajanime ja parooli, anonüümselt - ilma autentimata. FTP protokoll ei võimalda andmesidet turvata (krüpteerida). Selleks rakendatakse lisa protokolle, näiteks SSL/TLS. Jaanuar 2021, Google Chrome 88 ja Firefox 88.0, deklareerisid FTP kasutuks . Juuli 2021 lõpetas Firefox 90 FTP toetamise. Oktoobris plaanib Google Chrome 95 FTP toetamise lõpetada.

Emaili kasutusvõimalused alg arendusfaasis olid väga limiteeritud. Sõnumeid oli võimalik vahendada kasutajate vahel ühes ja samas masinas. Aastal 1971 see kõik muutus kui Ray Tomlinson lõi süsteemi millega oli võimalik vahendada emaile kasutajate, kes asusid erinevate masinatel, vahel Arpanetis. Selleks kasutas ta '@' tähemärki, et eraldada kasutajanimi siht serverist (username@destination), sama formaat jäi püsima. Nüüdisajal on kasutusel uuenenud süsteem emaili saatmiseks. Lisandus kolmas osapool - server, täpsemalt mailiserver. Mailiserverit kasutatakse emaili saatmiseks ja hoiustamiseks. 

Noppeid IT ajaloost (1.nädal)

Charles Babbage ja Ada Lovelace

Charles Babbage, keda kutsutakse ka 'arvutite isaks', lõpetas 1822. aastal oma leiutise, esimese mehaanilise arvuti. Täpsemalt, differentsiaal masina, mis oli võimeline arvutama logaritmilisi - ja trigonomeetrilisi funktsioone, ühesõnaga polünoome, algebraliseid võrrandeid. Masin koosnes 25'000 jupist ning kaalus ~15 tonni.

Inglismaa valitsus oli huvitatud differentsiaal masinast. Seetõttu sai Babbage inglismaa valitsuse poolt rahalisi toetusi, et antud projekti edasi arendada otstarbekamale kujule (eeldatavasti väiksem). Kahjuks aastal 1842 projekt hüljati.

Sellele projektile järges Babbage poolt analüütiline masin, mis sarnanes juba rohkem tänapäeva arvutiga tööpõhimõtte poolest. Arhitektuuriliselt  Samuti läbib see masin Turingu testi. Antud arvutit oli võimalik programmeerida kasutades kaarte (punch cards). 

Ada Lovelace, kutsutakse ka 'programmeerimis emaks', kes uuris Babbage analüütilist masinast kirjutas sellele programmi, mis oleks võimaldanud arvutada Bernoulli numbreid. Babbage analüütiline masin jäi poolikuks, sellest tulenevalt ei testitud ka Lovelace programmi.